Thursday, December 27, 2012

"Santa Claus Conquers the Martians" (1964)

Võluvalt halb jõulufilm, mis võiks tuua killukese päikest meie lobjakast ja libedusest täidetud pühadejärgsesse pohmelusse. Jääb arusaamatuks, kellele, miks ja milliste droogide mõju all 60ndatel selline mängufilm tehti, kuid tänapäeval on ta B-kategooria klassikute reas omale auväärse koha kindlustanud. Vaadakem seda probleemi lähemalt!
Marsi lapsed on kurvad. Marsi vanemad lähevad 800-saja aastase Targa juurde nõu küsima. Tark vastab, et tegu on hooajalise nukrusega, mis tuleb olematust lapsepõlvest ja mänguasjapuudusest ning lööb eriti tugevalt välja jõulude ajal. Nii kuulevadki marslased esimest korda maalasest nimega Jõuluvana.
Hoolitsevate vanematena otsustavad nad ette võtta kosmoserännu ja Jõuluvana Marsile toimetada. Laserrelvade ja robotite abiga õnnestubki neil vanameest turvanud päkapikkudest ja Mrs Clausist võitu saada. Kas Jõuluvana soostub aga marslaste heaks töötama? Kas marsi lapsed saavad rõõmsamaks? Mida sepitseb kuri vuntsidega Bomar? Mis saab Maa jõuludest? Kõigile neile küsimustele vastused juba filmist.
Kui filmi pealkiri lubaks justkui äktšionit ja madinat, siis tegelikult ründab Jõuluvana marslasi vaid halbade kalambuuride ning kohatute naerupahvakutega.
Lisaks rekvisiitide, eriefektide ja kostüümide olematule kvaliteedile üllatas film mitmete dialoogipärlitega. Näiteks marslaste nägemus Jõuluvana röövi eetilisusest: "Earth has had Santa Claus long enough - we will bring him to Mars!" Või Jõuluvana helge suhtumine tapjarobotisse: "You´re the biggest toy I´ve ever seen!". Mõttehelgusega ei paistnud silma ka peapaha, kes julges Targa soovitused kahtluse alla seada. Kui üks ta kaaslastest märkis, et "Chochem is eight hundred years old, you can't dismiss the wisdom of centuries." Vastas pahalane enesekindlalt: "I can."
Ühesõnaga - rõõmu küllaga. Tõeline jõuluküpsis ja viletsa filmiesteetika pidusöök.

No comments:

Post a Comment